Elu on üks tee:.....kiirtee, maantee, külavahetee, asfaltee, kruusatee, kõvakattega tee, sirgtee, kurviline tee, käänuline tee.... Milline tee valida, millise tempoga liikuda? Valik on Sinu, valik on minu. Tõenäoliselt kohtume elujooksul iga liigiga neist. Tuleb teha valik, millisel neist liikuda ja olla piisavalt tark, et tabada ära, millal peaks teed vahetama ja suunda, kiirust ning teekatet muutma...
Siiani on tundunud mulle, et mu elu on kiirtee-muudkui tõttan, ilma, et võtaks aega, et nuusutada lilli enda kõrval. On tundunud, et on kiire-väga kiire. Kuid selle tõttamise juures tuleb vahepeal peatuda ja küsida endalt: kuhu ma tõttan? Kuhu on kiire? Kiirelt tõtates jõuab ainult finišisse kiiremini, kuid kas finiš on see, kuhu jõuda tahan??? Kindlasti mitte. Elu peaks seisnema pigem teekonna nautimises kui finišisse jõudmises. Elu ei ole sprint vaid maraton, eesmärgiks ei ole lõpp, vaid selle kulg. Kuidas nautida kulgu-seda peab õppima... Vahest on tunne, et tahaks proovida kahte teed korraga, kuid see ei ole võimalik. Tuleb valida üks ja kui see ei sobi, siis valida uus, kuid see aeg, mis on esimese tee jaoks kulutatud, seda ei saa tagasi... Nii tulebki olla tark ja kaalutlev oma teekonna valikul, sest et see on lühike, liiga lühike, paratamatult kõike ei jõua, jõuab ainult osa. Nii ei tohigi ühtegi päeva ega hetke raisata ja mõelda, et teen seda homme, ülehomme või uuel aastal. Teen seda siis kui see teine faktor on parem, teen seda siis kui...? Tõsiasi on see, et homme ei ole asjad paremad ja homme ei pruugi olla olemas Sind. On tänane tee ja tänased valikud, hinnakem ning nautikem seda.
