Appiiiiiii

Selline emotsioon tabas mind eile kui üle aastate esimest korda ratta selga hüppasin. Tundub lihtsalt ebareaalne kuivõrd kehvas vormis võib üks inimene olla. Ausalt öeldes poleks uskunudki, et kontoritöö võib füüsilisele vormile nii laastav olla. Eile sai tehtud rattaga tiir marsruudil, mille eelmine suvi sai läbitud jalgsi - kepikõndi tehes, ja tiiru lõppeks oli nii paha ja väsinud olla:S. Lihtsalt piinlik iseenda ees. Kuid õnneks lähevad ilmad järjest ilusamaks ja õhk soojemaks ning siis ei ole enam ühtegi põhjust, miks õues ennast mitte liigutada. Kahtlustan, et enamikel tööinimestel võiks vorm tsipa parem olla, nii et mis siis muud kui õhtuti õue sportima selmet tuppa arvuti või teleka taha ennast peita.