Oota

Kogu elu ainult oota. Oota ja Oota. Iga asja. Väiksena ootad, et suureks saad, siis et kool läbi, siis et ülikool läbi, siis et tööle, siis lõunat, siis puhkus, siis palgapäeva, siis ametikõrgendust, siis pensioni. Hommikul ootad õhtut, õhtul hommikut, esmaspäeval nädalavahetust, talvel suve, vihma ajal päikest, tormi ajal vaikust, palavaga jahedat, külmaga kuuma, vihmaga kuiva, pakasega sula. Ootad tee või kohvi jahtumist. Ootad, et lill hakkaks õitsema. Ootad, et puu hakkaks vilju kandma. Kohtumistel kokku saadavat, sünnipäeval külalisi. Ootad telefonikõnet või teadet. Ootad bussi või taksot või vastutulijat. Vastutulijana pealevõetavat. Ootad etenduse algus. Ootad reisi algust. Ootad und. Ooad luude või haavade paranemist. Ootad tähtpäeva. Ootad küsimusele vastust. Ootad unistuste täitumist. Ootad ootuste täitumist. Ühesõnaga keegi kogaeg ootab midagi või kedagi. Ja lõpuks avastad, et pidevas ootuses polegi enam midagi oodata ja samas pole kordagi märganud kui oodatav saabus, sest et selle summutas uus ootus...