Risk

Mis on õige ja mis on vale - kust läheb piir selle vahel, mida võib ja mida ei või. Mis hetkel sa käitud ebaõiglaselt enda või teiste vastu? Mida uskuda, millele loota? Mis hetkel inimene müüb ennast liialt odavalt maha, mis hetkel alahindab ennast või siis ülehindab teisi? Kas rahulduma peab sellega, mis on ja hoidma turvalist joont või siiski riskima?

Ma usun riskimisse - nagu vanarahvas räägib,kes ei riski see sampust ei joo...Aga millisel hetkel riskitakse juba liiga palju, mis hetkel luuakse endale illusioon millestki palju palju paremast, mida tegelikutl ei ole ja tänu sellele lastakse käest, midagi mis oli hea ja turvaline. Või on siiski see miski palju parem olemas? Nagu Gunnar Aarma on öelnud, et inimene on kõikvõimas ja võimalikkusele seab piirid ainult inimene ise. Kui ise ei usu, siis ei usu keegi teine ka. Ehk siis kui enda seest pulbitseb välja tugev tahe, soov, kindlameelsus, siis on kõik võimalik ja miski ei ole võimatu. Nagu näiteks Erki Nool - keegi ei uskunud noorena temasse, kuid siiski sai olümpiavõitjaks, tänu tema sees peituvale tugevale usule ja kindlameelsusele. Kuid nende unistuste saamiseks tuleb riskida....Mulle tundub, et inimesed riskivad liiga vähe ja kardavad liiga palju....kui kõik hea tuleks kätte riskivabalt, siis ei tohikski ju ühtegi nurinat kusagil olla ega ühtegi õnnetut - mitte rahulolevat inimest, kuid sageli siiski kohtab mitte kõigega rahulolevaid inimesi ja samas kui uurida, mida tehakse, et olukorda muuta, siis vastuseks enamjaolt on mitte midagi, sest et ei julgeta muutuda, ei julgeta seada kõrgeid sihte, puudub usk, ei julgeta proovida midagi uut. Mis sellest kui uut proovides läheb kehvasti... Siis ollakse ju ühe õppetunni ja kogemuse võrra rikkam. Ja järgmine kord läheb juba paremini....

Tegelikult ju teadmatus ja riskimine teeb elu põnevaks: saab hetkeks tunda adrenaliini voolamas ja hinge kinni hoida ja vaadata, mis saab, mis juhtub, ...kas läheb nii nagu sügaval hingepõhjas loodad....või mitte. Kas unistus täitub või saab lihtsalt ühe kogemuse võrra rikkamaks. Kahju on ainult, siis kui see nii oodatud ja soovitud asi lõpuks pole nii hea, kui algul arvati....kuid siiski, ka seda teadmist ei saa ilma proovimata ja katsetamata.

Kahetseda ei tule mitte tehtut, vaid tegemata jätmisi....