Teekonda nautides

Kohati on inimesed on rahulolematud. Ühestküljest ma mõtlen on see hea, sest et see tunne hoiab liikvel ja annab inspiratsiooni tulevikuks. Teisestküljest, miks ei võiks nautida seda päeva, seda ühte päeva, mis on sulle antud; nautida seda päeva inimestega, kes on su ümber; tegemistega, mida sa iga päev teed - nautida teekonda; nautida teekonda, mille lõppu sa ei tea ega seda, mis ajahetkel teekond otsa saab.

Kas maailm oleks ilusam, kui oskaks iga päev nautida just seda, kuhu elumerelained on sind kandnud ning selle nautimise juures, siiski säilitada piisav kriitikameel nägemaks, kuidas annab asju edasi arendada ja paremuse poole viia.....ma mõtlen, et jah.

Ma arvan, et liigne rahulolu viib laiskuseni ja liigne positivism tundub võlts. Kuid kusagil peitub tasakaal asjadega rahulolu - positiivsuse, rahulolematuse ning kriitika vahel. Mul on tunne, et seda tasakaalu on raske leida/saavutada, kuid kindlasti võimalik, kui seda ise piisavalt tahta ja otsida.


I believe we place our happiness in other people's hands
I believe that junk food tastes so good because it's bad for you

I believe in Karma what you give is what you get returned
I believe you can't appreciate real love until you've been burned

I believe the grass is no more greener on the other side
I believe you don't know what you've got until you say goodbye

I believe your most attractive features are your heart and soul
I believe that family is worth more than money or gold

I believe forgiveness is the key to your unhappiness